Postitused

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Trollimine Termin trollimine on kasutuses olnud juba interneti sünnist saati. Tänapäeva maailmas on kahjuks tegemist üsna tavalise tegevusega. Kui kunagi oli tegemist lihtsalt inside joke'ga, et uusi foorumi kasutajaid segadusse ajada, siis tänapäevaks on asi käest ära läinud. Peamiselt aetakse inimesi lihtsalt marru :P! Trollijate n-ö main tegevuspaikadeks on anonüümsed foorumid, Twitter ja comment section' id. Ise olen näinud trollimist ka sellisel leheküljel nagu Kahoot. Nimelt keegi salajane isik sisestas suures koguses bot 'e Kahooti mängu. Õpetaja oli päris segaduses kui nägi, et kahekümne õpilase asemel oli hoopis 500 :D. Koroona perioodil on tekkinud ka selline termin nagu Zoombombing. Paljud koosoleku pidajad sattusid erinevate trollijate ohvriks, kes otseses mõttes tulid kõnne lihtsalt rüvetama. On olnud ka juhtumeid, kus kõnes olijatest tehakse screenshot ja hiljem postitatakse internetti.  Trollimisele lõppu pole võimalik teha, kuid on võimalik vähendada. Erine

Teistmoodi IT

Kujutis
Kõige rohkem paistis mulle silma Xbox'i kontroller ehk Xbox adaptive controller, mis on spetsiaalselt mõeldud puuetega inimeste jaoks. Kuna olen ise ka suur mänguhuviline, siis on mul heameel näha, et ka erivajadustega lapsed/täiskasvanud saavad mängumaailmast osa võtta. Nagu ka nimi ütleb, siis kontroller on kohanemisvõimelisem kui tavaline Xbox'i kontroller. Kontrollerit on võimalik ühendada erinevate nuppude, lülitite ja muude vidinatega - you name it. Iga kontroller omab tavalise kontrolleri mingit kindlat nuppu (Y, X, B, A, RB jne). Xbox'i enda kontrollerit on võimalik kohandada vastavalt mänguri soovile - mis mingi nupp teeb. Xbox'i kontrollerit saab kasutada Xbox One'i, Xbox Series XS'i kui Windows 10-ga.  Kontroller tundub olevat väga asjakohane ja on võimeline pakkuma paremat gaming experience'i paljudele erivajadustega inimestele. Internetis tuultes jäi mulje nagu saaks kõiki mänge mängida sellise kontrolleriga. Pigem takistuseks võib jääda mänguri

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Milline on hea koduleht? Hea kodulehe peamisteks omadusteks on kättesaadavus, juurdepääsetavus, selgus, õpitavus, usaldusväärsus, asjakohasus. Neid omadusi on vaja selleks, et veebilehe kasutajal oleks lihtsam ja mugavam koduleheküljega läbikäia. Ettevõtja omanikuna on kodulehekülje välimus ja selle kasutatavus esikohal. Halb koduleht tähendab väiksemat sissetulekut ja vähem sõbralt sõbrale reklaami. Järgmiseks vaatame ühte näidet heast kodusleheküljest: Natukene disaninst üldiselt: Tänapäeva kodulehe võtmesõnaks võiks olla minimalistlikkus. Ei ole vaja toppida sada pilti ja teha üldpilt nii kirjuks kui võimalik, vaid paarist teemakohasest pildist täitsa piisab. Loetuvust mõjutavad näiteks tektsi paigutus ja font. Mõni font võib välja näha hirmusilus, kuid kui seda pole nii lihtne lugeda, siis pigem liigu järgmise fondi juurde, mida on lihtsam lugeda ja samas läheb kokku lehekülje teemaga. Esialgne arvamus leheküljesst on üsna tähtis - kui leht ei näe välja piisavalt usaldusväärne ja l

Arendus- ja ärimudelid

Kujutis
Arendusmudel - Spiral model Spiral model ehk spiraalne mudel on tarkvara arendusprotsessi elutsükli mudel, mis on iterative ja waterfall  mudeli segu. Mudel diagrammina näeb välja nagu spiraal (minu silmis on see nagu teokoda 😃) ja on üksnes ka riskijuhtimise tugi. Mudelil on "silmused", mille kogus sõltub projektist endast. Iga silmus tähistab tarkvara aredusprotsessi etappi. Projektijuhil on väga tähtis roll sellise arendusmudeli puhul, kuna tema otsustest sõltub etappide kogus. Spiraali raadius tähistab projekti kulusid teatud aja hetkes. Spiraalsel mudelil on 4 suuremat etappi: Esimeses etapis toimib vajaliku informatsiooni kogumine, keskendutakse süsteemi nõuetele. Siin etapis on vaja kahte erinevate nõuet, milleks on BRS ehk Business requirement specification ja teine SRS ehk System requirement specifications. Teises etapis tehtakse kindalks riskitegur ja leitakse ka sellele lahendus. Selles etapis on samuti valmis juba prototüüp. Kolmandas ehk spiraalse mudeli peami

Kuidas saada "häkkeriks"?

Kujutis
Selle nädala ülesandeks oli läbilugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutada selle põhjal arvestus. Lugemist ei olnud väga palju, aga see-eest oli väga inforikas ja meeldiv lugemine. Kui olen aus, siis ka ise uskusin, et "häkkerid" on need vennad, kes ennast igale poole sisse "häkkivad", nt murravad sisse arvutitesse. Tegelikult on häkkerid need, kes loovad uusi asju ja leiavad lahendusi erinevatele probleemidele. Pärast loetut saan ma täitsa aru, miks häkkerid võivad tunda ärritust, kui neid ajatakse segamini vastutustuntetu ja mitte taibukate "kräkkeritega". Häkkerid ju loovad midagi täiesti uut ja leiavad lahendusi tähtsatele probleemidele, samal ajal kui need teised ainult lõhuvad ja laamedavad. Terve raamatu käisid läbi ühed ja samad mõisted: usk endasse, motivatsioon ja hard work . Ma täitsa mõistan, miks nad on tähtsad. Vahet pole, kas on tegemist häkkimisega või millegi muuga, aga need kolm asja on tööd tehes väga tähtsad. Ilma nendeta lihtsal

IT-juhid

Kujutis
Kaks tuntud IT-juhti Esimeseks IT-juhiks valisin Elon Musk'i, kes on üks Tesla ja PayPal'i loojatest (hetkel ka Tesla CEO). Samuti on ta ka SpaceX, Neuralink'i ja The Boring Company asutaja. Tema töö peamiselt keerleb ümber idealismi ja inimkonna arengu. Musk'i võib pidada kui change agent 'iks. Vahet pole kui "head" on ta saavutused, tema mõttekäigu järgi saab alati paremini. Tema silmis peavad asjad pidevalt paranema ja ajaga kaasas käima. Innovaatilisus võiks olla kõige parem omadussõna, millega kirjeldada mehe tööd. Musk'i ideed on peamiselt out-of-box ja see vast on ka ta edu saladus :) ! Teiseks valisin Daniel Ek'i, kes on üheks Spotify asutajaks. Spotify pakub teenust, mis lubab inimestel kuulata miljoneid laule legaalselt. Spotify'd kasutades ei pea tasuma iga laulu eest eraldi, vaid tuleb tasuda fikseeritud kuutasu (ainult siis kui soovitakse lahti saada reklaamidest :) ) ja saad kuulata muusikat nii palju kui soovid. Ek'i võib pi

Proff vs käsitööline

Milline on professionaalne inimene? N-ö proffiks võib pidada inimest, kes oskab kasutada oma teadmisi eesmärkide täitmiseks ja enesearenguks. Proffid näitavad välja, kui kirglikult nad suhtuvad oma töösse ja kuidas see aitab neid igapäevases töös. Tähtis omadus nende puhul on ka kiire kohanemine. Professionaalidel on palju erinevaid kogemusi ja üldiselt on neil väga hea suhtlemisoskus. Nad oskavad arvestada oma töökaaslastega ja samal ajal ka nendest lugupidada. Tähtis ei ole oma oskustega hiilata, vaid olla toeks oma töökaaslastele ja vajadusel ka neid suunata. Samuti proffide peale võib alati loota - esitavad oma töö õigeaegselt. Käsitööline? Käsitöölise ja professionaali töö kvaliteet ei pruugi erineda, nad võivad olla täiesti samal tasemel. Kuid võiks öelda, et käsitööline ei pürgi paremuse poole, vaid võib jääda oma praeguste oskuste juurde pidama. Kui soovitakse olla siiski oma ala proff, siis peaks ennast pidevalt uute muudatustega kurssi viima. Pidev enese "update'imin