IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Kõige rohkem paistis mulle silma Xbox'i kontroller ehk Xbox adaptive controller, mis on spetsiaalselt mõeldud puuetega inimeste jaoks. Kuna olen ise ka suur mänguhuviline, siis on mul heameel näha, et ka erivajadustega lapsed/täiskasvanud saavad mängumaailmast osa võtta. Nagu ka nimi ütleb, siis kontroller on kohanemisvõimelisem kui tavaline Xbox'i kontroller. Kontrollerit on võimalik ühendada erinevate nuppude, lülitite ja muude vidinatega - you name it. Iga kontroller omab tavalise kontrolleri mingit kindlat nuppu (Y, X, B, A, RB jne). Xbox'i enda kontrollerit on võimalik kohandada vastavalt mänguri soovile - mis mingi nupp teeb. Xbox'i kontrollerit saab kasutada Xbox One'i, Xbox Series XS'i kui Windows 10-ga.  Kontroller tundub olevat väga asjakohane ja on võimeline pakkuma paremat gaming experience'i paljudele erivajadustega inimestele. Internetis tuultes jäi mulje nagu saaks kõiki mänge mängida sellise kontrolleriga. Pigem takistuseks võib jääda mänguri

Milline on hea koduleht? Hea kodulehe peamisteks omadusteks on kättesaadavus, juurdepääsetavus, selgus, õpitavus, usaldusväärsus, asjakohasus. Neid omadusi on vaja selleks, et veebilehe kasutajal oleks lihtsam ja mugavam koduleheküljega läbikäia. Ettevõtja omanikuna on kodulehekülje välimus ja selle kasutatavus esikohal. Halb koduleht tähendab väiksemat sissetulekut ja vähem sõbralt sõbrale reklaami. Järgmiseks vaatame ühte näidet heast kodusleheküljest: Natukene disaninst üldiselt: Tänapäeva kodulehe võtmesõnaks võiks olla minimalistlikkus. Ei ole vaja toppida sada pilti ja teha üldpilt nii kirjuks kui võimalik, vaid paarist teemakohasest pildist täitsa piisab. Loetuvust mõjutavad näiteks tektsi paigutus ja font. Mõni font võib välja näha hirmusilus, kuid kui seda pole nii lihtne lugeda, siis pigem liigu järgmise fondi juurde, mida on lihtsam lugeda ja samas läheb kokku lehekülje teemaga. Esialgne arvamus leheküljesst on üsna tähtis - kui leht ei näe välja piisavalt usaldusväärne ja l

Arendusmudel - Spiral model Spiral model ehk spiraalne mudel on tarkvara arendusprotsessi elutsükli mudel, mis on iterative ja waterfall  mudeli segu. Mudel diagrammina näeb välja nagu spiraal (minu silmis on see nagu teokoda 😃) ja on üksnes ka riskijuhtimise tugi. Mudelil on "silmused", mille kogus sõltub projektist endast. Iga silmus tähistab tarkvara aredusprotsessi etappi. Projektijuhil on väga tähtis roll sellise arendusmudeli puhul, kuna tema otsustest sõltub etappide kogus. Spiraali raadius tähistab projekti kulusid teatud aja hetkes. Spiraalsel mudelil on 4 suuremat etappi: Esimeses etapis toimib vajaliku informatsiooni kogumine, keskendutakse süsteemi nõuetele. Siin etapis on vaja kahte erinevate nõuet, milleks on BRS ehk Business requirement specification ja teine SRS ehk System requirement specifications. Teises etapis tehtakse kindalks riskitegur ja leitakse ka sellele lahendus. Selles etapis on samuti valmis juba prototüüp. Kolmandas ehk spiraalse mudeli peami

Selle nädala ülesandeks oli läbilugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutada selle põhjal arvestus. Lugemist ei olnud väga palju, aga see-eest oli väga inforikas ja meeldiv lugemine. Kui olen aus, siis ka ise uskusin, et "häkkerid" on need vennad, kes ennast igale poole sisse "häkkivad", nt murravad sisse arvutitesse. Tegelikult on häkkerid need, kes loovad uusi asju ja leiavad lahendusi erinevatele probleemidele. Pärast loetut saan ma täitsa aru, miks häkkerid võivad tunda ärritust, kui neid ajatakse segamini vastutustuntetu ja mitte taibukate "kräkkeritega". Häkkerid ju loovad midagi täiesti uut ja leiavad lahendusi tähtsatele probleemidele, samal ajal kui need teised ainult lõhuvad ja laamedavad. Terve raamatu käisid läbi ühed ja samad mõisted: usk endasse, motivatsioon ja hard work . Ma täitsa mõistan, miks nad on tähtsad. Vahet pole, kas on tegemist häkkimisega või millegi muuga, aga need kolm asja on tööd tehes väga tähtsad. Ilma nendeta lihtsal