IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud Üheks enim realiseerinud visioonipunktiks võib pidada töökohtade võrgustumist. Tänapäeval paindlikud lahendused seoses töökeskkonnaga muutuvad aina olulisemaks ja kõikide tööandjate jaoks pole enam tähtis töötaja asukoht töö tegemisel. Mugavad töötamise tingimused motiveerivad ka inimesi rohkem tööd tegema. Just noored on need, kes selliseid luksuseid näpuga taga ajavad. Koroonaviiruse plahvatuslik levik suurendas kaugtöö tähtsust eriti. CVkeskus.ee küsitluse alusel enne pandeemia algust pakkus tööandjatest kaugtööd umbes 23%. Eelmise aasta seisuga oli see protsent kasvanud lausa 56%-ni. Kaugtöö lubamine ei ole kasulik ainult töötajale, vaid ka tööandjale. Näiteks aitab see töötajaid tervena hoida ja tööturu ootusele vastamine aitab jääda talentidele silma. Samuti on hakatud rohkem värbama rahvusvahelisi kaugtöötajaid koroonaviirusest tingitud reisipiirangute tõttu. Kaugtöötamise võimalus oleneb puhtalt ka töövaldkonnast. Mõne töö

Uus meedia Uus meedia on interaktiivne digitaalne maailm, mis hõlmab kahepoolset suhtlust, võimaldab tarbijatel saada tootjateks ja hõlmab kommunikatsiooni digiteerimist. Objektide digitaalsele kujule viimine kõlab väga "tänapäevaselt" ja nii see jätkub vast ka tulevikus. Kuid kuidas on see meid siiski mõjutanud? Otsingumootor Otsingumootor on veebibaasiline tööriist, mis võimaldab inimestel veebis informatsiooni otsida. Tänapäevaks on otsingumootor ennast n-ö igale poole sisse söönud. Vast mitte keegi ei suuda oma elu ette kujutada ilma Google 'ita. Kui tavalise meedia puhul informatsiooni leidmiseks peame, kas kuulama, lugema või vaatama, siis OM teeb seda kõike meie eest - kõigest peame sisestama võtmesõna ja vajutama " enter ". OM laialdane kasutus on esile kutsunud "otsingukultuuri", mis tekitab inimeste seas eelarvamuse, et kõik informatsioon salvestatakse, on kättesaadav ja otsitav. Mis tegelikult teeb meie elu lihtsamaks ja informatsiooni kätte

Elu enne ja pärast interneti sündi    Internet ehk arvutivõrkude võrgustik sai alguse 1969. aastal, kui sündis tänapäeva interneti eelkäija ARPANET. Praegusel hetkel ei oskaks vast mitte keegi oma elu ettekujutada ilma googel 'damiseta või chat 'imiseta, kuigi enne interneti sündi said kõik oma elu elatud :).  Aegadel, mil internet oli alles puhas tuleviku teema, ei olnud elu nii mugav kui see on tänapäeval. Kui keegi soovis millestki rääkida, siis saadi füüsiliselt kokku ja räägiti asjadest, mitte ei saadetud sõnumeid. Samuti ei teatud midagi e-poodidest või sellisest leheküljest nagu Netflix . Kontakt oli võtmesõna. Me võime mõelda, et internetiajastu on meie elu nii palju lihtsustanud ja seda on see kindlasti teinud, kuid kõik ei ole nii lilleline kui see paistab. Inimene on loodud sotsialiseerima ja internetti peitu pugemine ei too midagi head.  Näiteks 2018. aastal koostatud uuringu põhjal nähti, et need inimesed, kes veetsid vähem aega sotsiaalmeedias, omasid ka vähem dep

  Näited erinevatest kommunikeerimis võimalustest infotehnoloogia maailmas      Kui tänapäeval oleme harjunud suhtlema inimestega läbi erinevate suhtlusportaalide, siis võrreldes sellega, mis toimus kümneid aastaid tagasi, elame me puhtas luksuses.      Esimeseks n-ö tänapäeva messenger' i eelkäijaks maailmas võib pidada 1961. aastal valgust näinud CTSS ehk Compatible Time-Sharing System . See programm lubas kuni 30 inimesel reaalses hetkes omavahel suhelda. 1965-ks aastaks oli CTSS endale kogunud sadu kasutajaid erinevatest asutustest. Pärast CTSS sündi tulid päevavalgele ka ICQ ja Yahoo Messenger! .     Liikudes ajas veidi edasi, tekkis inimestel võimalus teha videokõne. 1970. aastal 30. juunil vestlesid John Harper ja Peter Flaherty omavahel kasutades AT&T's Picturephone Mod II 'it. Kasutusel olnud aparaat lubas meestel ükseist näha samal ajal, kui nad olid omavahel kõnes. Pärast Picturephone Mod II 'i välja tulekut ei toimunud edusamme tükk aega, alles 2000-l aa