Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Mis on copyleft?

Copyleft annab n-ö vabadkäed kellegi teise tarkvara või kunstiteose kasutuse osas. Töid võib jagada, muuta ja kasutada (sinna sisse jäävad ka tööd, mis on juba muudetud). Samal ajal peab siiski ka arvestama etteantud tingimustega. Selliseid tarkvarasid või kunstiteoseid võib kätte saada tasuta, kuid ei pruugi!

Copyleft'i tüübid:

Tugev copyleft

Kui peaks tekkima olukord, kus FOSS-i (free and open-source software) kompnentidest on muudetud, siis sellisele muudetud failile samuti kehtib sama või sarnane tugev copyleft'i lisents ja sellega peab kaasas käima ka tarkvara lähtekood. Samuti kui FOSS komponent, millele kehtib tugev copyleft, on ühildatud muu tarkvaraga, siis ka sellisele tarkvarale kehtib tugev copyleft ja pääse lahtekoodile peab olema tagatud. Enne oma projektiga alustamist peaksid tarkvara arendajad ennast kurssi viima lisentsi tingimustega. Valmis toote viimist turule võib takistada kõikide tarkvarade lähtekoodide tagamine.

Üheks tugevaks copyleft näiteks on GPL ehk General Public License, millel tänapäevaks on väljastatud 3 versiooni. GPL v3 on FOSS-i lisents, mis vaatab, et tasuta tarkvara kopeeringutele, mida on muudetud, samuti kehtiks sama lisents.

Nõrk copyleft

Kui tugeva copyleft'i puhul oli samuti kaasatud lisentsi alla need tarkvarad, mis olid ühildatud FOSS-i komponentiga, siis nõrga puhul sellised tarkvarad enam samale lisentsile ei allu. Copyleft'i lisents kehtib ainult FOSS-i või tema muudatud kopeeringute puhul.

Kõige parem näide nõrgast copyleft'ist on LGPL ehk Lesser General Public License. Peamiselt kasutatakse LGPL FOSS-i kogumike jaoks, mis lubab neid enda programmides kasutada.




Kasutaud kirjandus:

The concept of copyleft in open-source software licensing - The Cybergarden

What's the Difference Between Copyright and Copyleft? | LegalVision

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Näited erinevatest kommunikeerimis võimalustest infotehnoloogia maailmas

Kujutis
  Näited erinevatest kommunikeerimis võimalustest infotehnoloogia maailmas      Kui tänapäeval oleme harjunud suhtlema inimestega läbi erinevate suhtlusportaalide, siis võrreldes sellega, mis toimus kümneid aastaid tagasi, elame me puhtas luksuses.      Esimeseks n-ö tänapäeva messenger' i eelkäijaks maailmas võib pidada 1961. aastal valgust näinud CTSS ehk Compatible Time-Sharing System . See programm lubas kuni 30 inimesel reaalses hetkes omavahel suhelda. 1965-ks aastaks oli CTSS endale kogunud sadu kasutajaid erinevatest asutustest. Pärast CTSS sündi tulid päevavalgele ka ICQ ja Yahoo Messenger! .     Liikudes ajas veidi edasi, tekkis inimestel võimalus teha videokõne. 1970. aastal 30. juunil vestlesid John Harper ja Peter Flaherty omavahel kasutades AT&T's Picturephone Mod II 'it. Kasutusel olnud aparaat lubas meestel ükseist näha samal ajal, kui nad olid omavahel kõnes. Pärast Picturephone Mod II 'i välja tulekut ei toimunud edusamm...
Lisateave

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Trollimine Termin trollimine on kasutuses olnud juba interneti sünnist saati. Tänapäeva maailmas on kahjuks tegemist üsna tavalise tegevusega. Kui kunagi oli tegemist lihtsalt inside joke'ga, et uusi foorumi kasutajaid segadusse ajada, siis tänapäevaks on asi käest ära läinud. Peamiselt aetakse inimesi lihtsalt marru :P! Trollijate n-ö main tegevuspaikadeks on anonüümsed foorumid, Twitter ja comment section' id. Ise olen näinud trollimist ka sellisel leheküljel nagu Kahoot. Nimelt keegi salajane isik sisestas suures koguses bot 'e Kahooti mängu. Õpetaja oli päris segaduses kui nägi, et kahekümne õpilase asemel oli hoopis 500 :D. Koroona perioodil on tekkinud ka selline termin nagu Zoombombing. Paljud koosoleku pidajad sattusid erinevate trollijate ohvriks, kes otseses mõttes tulid kõnne lihtsalt rüvetama. On olnud ka juhtumeid, kus kõnes olijatest tehakse screenshot ja hiljem postitatakse internetti.  Trollimisele lõppu pole võimalik teha, kuid on võimalik vähendada. Erine...
Lisateave

Proff vs käsitööline

Milline on professionaalne inimene? N-ö proffiks võib pidada inimest, kes oskab kasutada oma teadmisi eesmärkide täitmiseks ja enesearenguks. Proffid näitavad välja, kui kirglikult nad suhtuvad oma töösse ja kuidas see aitab neid igapäevases töös. Tähtis omadus nende puhul on ka kiire kohanemine. Professionaalidel on palju erinevaid kogemusi ja üldiselt on neil väga hea suhtlemisoskus. Nad oskavad arvestada oma töökaaslastega ja samal ajal ka nendest lugupidada. Tähtis ei ole oma oskustega hiilata, vaid olla toeks oma töökaaslastele ja vajadusel ka neid suunata. Samuti proffide peale võib alati loota - esitavad oma töö õigeaegselt. Käsitööline? Käsitöölise ja professionaali töö kvaliteet ei pruugi erineda, nad võivad olla täiesti samal tasemel. Kuid võiks öelda, et käsitööline ei pürgi paremuse poole, vaid võib jääda oma praeguste oskuste juurde pidama. Kui soovitakse olla siiski oma ala proff, siis peaks ennast pidevalt uute muudatustega kurssi viima. Pidev enese "update'imin...
Lisateave